MAMIKS ITSPEA

 Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" toonud välja netisuhtluse 10 kõige olulisemat komponenti, millega säilitada viisakus ja head tavad üle võrgu teistega rääkides.  Käsk, mis on sama tähtis praegu, kui ta oli seda 1990-ndatel. Minu arvates on kõige tähtsam käsk kohe kõige esimesena kirja pandud. Selleks on soovitus internetis inimeseks jääda (Remember the human). Kuna netis suheldes võib tekkida paratamatult tunne, nagu räägiksid kellegi kauge või lausa robotiga, kellel kohe üldse tundeid pole, ei ole lugu tegelikult nii lihtne. Ka teisel pool ekraani on samasugune inimene nagu sa ise. Nii oli 30 aastat tagasi ja nii on praegu. Inimestel on tunded ja neid on väga kerge haavata. Netis kirjutades on tähtis, et vastaspool saaks aru ka sellest, kuidas sa midagi ütled. Infot võib tõlgendada mitut moodi, ka selle järgi, millise hääletooniga seda edasi antakse.  Selleks, et teiste tundeid mitte riivata, tasub enne postitamist endale meelde tuletada, et tegu on teise täpselt...

SWOT analüüs Selles postituses toon lühidalt ning selgelt välja mõned äramärkimist väärivad punktid Eesti infoühiskonna   arengukavast. Dokument ise on üpriski pikk, seega on kirja pandud vaid lühike analüüs. Tugevused Eesti on end maailma mõistes esitlenud, kui üks esimesi ja ambitsioonikamaid digiriike, mis on ka tõsi. Tugeva digitaalse taristu ehitamine on olnud meie üks olulisemaid ülesandeid, millega on ka siiamaani väga hästi hakkama saadud. Edasine areng on selle võrra lihtsam, et enne on juba palju tööd ära tehtud, uusi lahendusi on kergem ellu viia. Suur osa riigi teenustest on kättesaadavad ka interneti teel. Nõrkused Hetkel ei oska ametnikud andmeid kasutada vastuste leidmiseks. Valdkondade ebavõrdusus - mõnes kohas on areng toimunud kiiremini, mõnes väga aeglaselt. Eesti üsnagi väike rahvaarv võib arengut piirata. Väikese rahvaarvuga käib käsikäes puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Võimalused Hea mõte oleks koondada e-riigi juhtimine ühte kesksesse kohta. Luua roh...

 Elektrooniline post võttis kirjakandjate töö? Juba aastatuhandeid on inimesed vahetanud omavahel sõnumeid. Kaugetel aegadel kasutati üksteisele info edastamiseks virgatseid, kes läbi sõjatandri hobusega ning eluga riskides kirju kohale toimetasid. Veidi uuemal ning rahulikumal ajal oli selleks kõigile teada-tuntud postiljon. Iga hommik tuli ta sinu maja juurde ning kui hästi läks, poetas ka mõne kirja postkasti. Infotehnoloogia ning andmevahetuse kiire arenguga seonduvalt leiti aga uusi viise, kuidas aga posti omavahel kiiremini jagada. Inimestel oli vaja infot edastada kiiremini kui hobuse või auto kiirus. Selleks lahenduseks leiutati meile kõigile tuntud e-post ehk elektrooniline kirjavahetuse süsteem, mis lubas kasutajatel üksteisega suhelda (läbi arvuti), ning kirjad jõudsid vaid mõne hetkega teise osapoole kätte. Tänapäeval on e-posti saatmine ikka veel väga populaarne, kuigi seda kasutatakse pigem ametlikuma teabe edastamiseks. E-maili saad saata ükskõik kellele, nii kaua ku...

 Google Maps ehk kuidas atlased kolisid telefoni Tänapäeval enam vaevalt kohtab inimest, kes kasutaks ümbritsevas ilmas orienteerumiseks paberkaarti. Tehnoloogia kiire areng lõi aastatuhande vahetusel palju uusi ettevõtteid, kes tahtsid osa saada just sellest samast tehnoloogiavõidusõidust. Nende seas ka ülikooli projektina valminud ettevõte nimega Google. Nende üheks suurimaks ja revolutsioonilisemaks projektiks sai firma algusaastatel asutatud programm Google Maps. Idee oli lihtne, kaardistada ära kogu maailm, et inimesed saaksid autoga liiklemisel kasutada elektroonilist kaarti, sõita õiges suunas. Nad ei osanud aga toona isegi arvata, kui suureks see projekt tegelikult aastaid hiljem saab. Projekt oli revolutsiooniline, kuna lubas kasutajatel näha kaarte, satelliitpilti ja hiljem ka tänavavaadet peaaegu kogu maailmast, seda kõike oma nutiseadmest ning arvutist. Tänapäeval kasutab Google Mapsi igakuiselt ligi 150 miljonit inimest ning see on üks populaarsemaid kaardirakendusi, m...