Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

SWOT analüüs

Selles postituses toon lühidalt ning selgelt välja mõned äramärkimist väärivad punktid Eesti infoühiskonna   arengukavast. Dokument ise on üpriski pikk, seega on kirja pandud vaid lühike analüüs.

Tugevused

• Eesti on end maailma mõistes esitlenud, kui üks esimesi ja ambitsioonikamaid digiriike, mis on ka tõsi. Tugeva digitaalse taristu ehitamine on olnud meie üks olulisemaid ülesandeid, millega on ka siiamaani väga hästi hakkama saadud.
• Edasine areng on selle võrra lihtsam, et enne on juba palju tööd ära tehtud, uusi lahendusi on kergem ellu viia.
• Suur osa riigi teenustest on kättesaadavad ka interneti teel.

Nõrkused

• Hetkel ei oska ametnikud andmeid kasutada vastuste leidmiseks.
• Valdkondade ebavõrdusus - mõnes kohas on areng toimunud kiiremini, mõnes väga aeglaselt.
• Eesti üsnagi väike rahvaarv võib arengut piirata.
• Väikese rahvaarvuga käib käsikäes puudus infotehnoloogia spetsialistidest.

Võimalused

• Hea mõte oleks koondada e-riigi juhtimine ühte kesksesse kohta.
• Luua rohkem universaalteenuseid, vastupidiselt hetkelisele olukorrale, kus võimalused ja teenused on laiali mööda mitemeid eri veebilehti.
• Kõik uued teenused peaksid kolima pilve (ja vanad peaks üle tooma).
• Uued tehnoloogiad on võimalus majanduse edendamiseks.
• Võimalus tuua seni e-teenuste kasutamisest hoidunud inimesed üle neid kasutama.

Ohud

• Küberturvalisus on valdkond, kuhu peab rõhku panema, vastasel juhul on meie väike riik koos oma e-teenustega väga haavatav.
• Mitmed ambitsioonikad projektid on ennegi pooleli jäänud - palju sõltub hetkelisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast.
• Eelnevalt mainitud spetsialistide puudus võib muutuda ohuks, kui areng on liiga kiire ning pole inimesi kes jõuaksid kõike seda hallata.