Skip to main content

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" toonud välja netisuhtluse 10 kõige olulisemat komponenti, millega säilitada viisakus ja head tavad üle võrgu teistega rääkides. 


Käsk, mis on sama tähtis praegu, kui ta oli seda 1990-ndatel.

Minu arvates on kõige tähtsam käsk kohe kõige esimesena kirja pandud. Selleks on soovitus internetis inimeseks jääda (Remember the human). Kuna netis suheldes võib tekkida paratamatult tunne, nagu räägiksid kellegi kauge või lausa robotiga, kellel kohe üldse tundeid pole, ei ole lugu tegelikult nii lihtne. Ka teisel pool ekraani on samasugune inimene nagu sa ise. Nii oli 30 aastat tagasi ja nii on praegu. Inimestel on tunded ja neid on väga kerge haavata. Netis kirjutades on tähtis, et vastaspool saaks aru ka sellest, kuidas sa midagi ütled. Infot võib tõlgendada mitut moodi, ka selle järgi, millise hääletooniga seda edasi antakse.  Selleks, et teiste tundeid mitte riivata, tasub enne postitamist endale meelde tuletada, et tegu on teise täpselt samasuguse tunnetega inimesega, ja päriselus näkku võib-olla kõike ka ei ütleks.


Käsk mida hindan tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks.

Kuna suuremal või vähemal määral on kõik käsud tänapäevani veel kasutusel, oli valikut teha märksa raskem ning otsustamisele kulus veidi aega. Selleks käsuks valisin lõpuks siiski rea, mis ütleb, et aitaksime piirata sõimusõdu. Foorumite algusaegadel oli kasutajad suhteliselt vähe, inimesed olid viisakamad ning suure interneti ees oli natuke isegi aukartust märgata. Omavahelised argumendid lahendati noh...omavahel. Sellel ajal esines ka rohkem fakti, et asi mille üle vaieldi, oli päriselt vaidlemist väärt (kasvõi mingil määral). Tänapäeval kasvõi sotsiaalmeediapostituste või ajaleheartiklite alune kommentaarium täis räuskavaid inimesi, kelle arvamus tegelikult kellelegi korda ei lähe. Need on inimesed, kellel 30 aastat tagasi poleks ehk olnud piisavalt pealehakkamist midagi netti kirjutada. Kuna tänapäeval on aga ligipääs internetile kõigil, on seal ka palju erinevaid arvamusi ja inimesi. Ega kõik ei saagi kõigis asjades nõustuda. Kuna infot on nii palju, ei tohiks lasta sõimul aga ennast puudutada, kuna pahatihti pole see mõistlik ega põhine ka faktidel, vaid on kellegi ilukirjanduslikku žanri kalduv meistriteos.

Comments

Popular posts from this blog

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Keera muss kõvemaks Ergonoomika ning kasutatavus on suuresti kasvava tähtsusega aspektid vebilehtede ehitamisel ning arendamisel. Osad saavad sellega hästi hakkama, teised mitte. Hea näitena tooksin välja ühe oma lemmikutest rakendustest nimega Spotify. Olen selle pikaajaline kasutaja ning olen näinud, kuidas rakendus üle aastate enamjaolt ainult paremaks on läinud. Üks suur tõmbepunkt on kindlasti lihtne ja minimaalne disain ning värviskeem (logod, ikoonid). See aitab inimestel paremini ringi liikuda. Esmakordsel kasutajal on rakendust lihtne selgeks saada, kõik albumid ning esitusloendid on selges ning arusaadavas paigutuses. Samuti on lihtne paigutus eelduseks kiirele ja tõhusale navigeerimisele, mistõttu kasutamine on tõhus ja loogiline. Puuduvad tülikalt suured reklaamid (kuigi tasuta versioonil näidatakse ühte reklaami). Üleüldine kasutajakogemus on kindlasti paremaks läinud ning usun, et arendajad leiavad veel viise, kuidas muusikakuulamine mõnusamaks teha. Ma just vajutasin Kas...

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

SWOT analüüs Selles postituses toon lühidalt ning selgelt välja mõned äramärkimist väärivad punktid Eesti infoühiskonna   arengukavast. Dokument ise on üpriski pikk, seega on kirja pandud vaid lühike analüüs. Tugevused Eesti on end maailma mõistes esitlenud, kui üks esimesi ja ambitsioonikamaid digiriike, mis on ka tõsi. Tugeva digitaalse taristu ehitamine on olnud meie üks olulisemaid ülesandeid, millega on ka siiamaani väga hästi hakkama saadud. Edasine areng on selle võrra lihtsam, et enne on juba palju tööd ära tehtud, uusi lahendusi on kergem ellu viia. Suur osa riigi teenustest on kättesaadavad ka interneti teel. Nõrkused Hetkel ei oska ametnikud andmeid kasutada vastuste leidmiseks. Valdkondade ebavõrdusus - mõnes kohas on areng toimunud kiiremini, mõnes väga aeglaselt. Eesti üsnagi väike rahvaarv võib arengut piirata. Väikese rahvaarvuga käib käsikäes puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Võimalused Hea mõte oleks koondada e-riigi juhtimine ühte kesksesse kohta. Luua roh...

Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Analüüsin sellel nädalal Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Tegemist on huvitava ning omapärasest vaatenurgast kirjutatud looga. Eesmärgiks on võrrelda, kui palju asju on 20 aastaga muutunud ning kas midagi om ka õigeks osutunud. Artiklis arutab autor omandõiguse kui...noh õiguse üle. Ja selle üle, kuidas see mõjutab ühiskondlikke läbisaamisi. Ta toob näiteid autoriõiguse seadustest (mõned on päris imelikud) ja arutleb nende vajalikkuse üle. Inimeste peamiseks motivaatoriks autoriõigustega tarkvara kaitsta on kindlasti raha, mistõttu võivad asjad kähku minna keeruliseks. Kas tarkvara peaks olema iga inimese õigus? Sellele küsimusele ei ole veel keegi päris ühist vastust leidnud. Minu arvates on loogiline, et enda töö eest peaks autor saama õiglase tasu, kuid millisest hetkest on töö "originaalne". Autor toob teise poolena välja Linuxi ning vaba tarkvara tõusu ning selle vajalikkuse. Linux ja vabavara seisavad inim...