Noppeid IT ajaloost

 Google Maps ehk kuidas atlased kolisid telefoni

Tänapäeval enam vaevalt kohtab inimest, kes kasutaks ümbritsevas ilmas orienteerumiseks paberkaarti. Tehnoloogia kiire areng lõi aastatuhande vahetusel palju uusi ettevõtteid, kes tahtsid osa saada just sellest samast tehnoloogiavõidusõidust. Nende seas ka ülikooli projektina valminud ettevõte nimega Google. Nende üheks suurimaks ja revolutsioonilisemaks projektiks sai firma algusaastatel asutatud programm Google Maps. Idee oli lihtne, kaardistada ära kogu maailm, et inimesed saaksid autoga liiklemisel kasutada elektroonilist kaarti, sõita õiges suunas. Nad ei osanud aga toona isegi arvata, kui suureks see projekt tegelikult aastaid hiljem saab. Projekt oli revolutsiooniline, kuna lubas kasutajatel näha kaarte, satelliitpilti ja hiljem ka tänavavaadet peaaegu kogu maailmast, seda kõike oma nutiseadmest ning arvutist. Tänapäeval kasutab Google Mapsi igakuiselt ligi 150 miljonit inimest ning see on üks populaarsemaid kaardirakendusi, mis on sul alati taskus kaasas.

Apple Newton jõudis peole liiga vara

Oli aasta 1987 ning Apple tiimil oli pähe turgatanud uus mõte, mis pidi maailma muutma. Selleks oli virtuaalne assistent, mida sai lisaks endaga igale poole kaasa võtta. Mõeldud tehtud. Jõuame aastasse 1993, Apple on eelnimetatud taskuarvuti valmis saanud ning sellele nimeks pannud Newton. Käesolev digitaalne assistent pidi muutma seda, kuidas inimesed oma aega planeerivad. Arvutil oli ennekuulmatu omadus. Nimelt lubas see muuta kasutajate käe ning pliiatsiga kirjutatud teksti digitaalseks. Sellega kahjuks arvuti väga hästi hakkama ei saanud. Kuna sellist tehnoloogiat tol ajal just palju ringi ei liikunud, pidid Apple insenerid kõvasti vaeva nägema. Tagantjärele vaadates oligi see tollel ajal võib-olla liiga suur edasihüpe ning tänu sellele ja arvuti kõrgele hinnale (699 dollarit), ei olnud Apple Newton ka edaspidistel aastatel kuigi edukas. Toote ebaõnnestumine andis aga hoogu konkurentsile ning üsna pea oli turg täis sarnaseid elektroonilisi assistente, kuigi ega neilgi kõige paremini ei läinud. Uuesti üritas Apple samas suunas rühkida iPhonega, mis, nagu me kõik teame, oli väga edukas samm.

Sony Rolly võttis jalad alla

Või oleks õigem öelda rattad. Aastal 2007 otsustas Sony, et tavalised MP3 mängijad on liiga tavalised ning Bluetooth'i kõlarid on liiga igavad. Selle parandamiseks otsustasid nad kaks asja liita ning nii sündis toode nimega Rolly. See polnud tavaline kõlar, vaid oskas peale laulmise veel tantsida, "käsi" liigutada ning ratastel mööda tuba ringi sõita. See oli väike ja armas. Tantsis see muide muusika rütmis ja veel päris hästi, nagu oleks teda keegi asjatundja õpetanud. Kas mõte oli nüüd inimesi panna samamoodi tantsima või oli Sony inseneridel lihtsalt igav, ei saa me vist kunagi teada. Aga poodides Rolly müügis oli, krõbeda hinnaga (399 dollarit) nagu uudsed tehnoloogiavidinad ikka. Praegu vaadates võime mõelda küll, et "mis nende peas toimus", sest idee oli juba tollel ajal pisut totter ning õiget sihtgruppi ei leitud.