MAMIKS ITSPEA

Tänapäeval on haridusel meie elus aina suurem tähtsus. Selle olulisus väljendub tööturu tihedas konkurentsis. Kuna IT-maailm on kiiresti ja pidevalt edasi arenev, on vaja endale selgeks teha, millised erinevad ametikohad ning karjäärivõimalused vastavad erinevatele haridustasemetele. Tähtis on leida õige just enda jaoks. Ülikool on ülim? Kui gümnaasiumitee läbi käia, on noor tihti valiku ees - mida edasi teha. Sellest punktist alates hargnevad paljude andekate inimeste teed päris mitmeks osaks. See seltskond kes otsustab minna ülikooli võib seda teha mitmel põhjusel. Loodetavasti selles vanuses pole see enam vanemate sundimisel, vaid oma suurest tahtest õppida. Kõrgkooli diplom on alati hea näitaja ning mõnes mõttes kindel tee, mida võtta. Kõrgkoolis keskendutakse laialdastele teadmistele mitmes eri valdkonnas (ka matemaatika on osa sellest). Õpitakse süsteemi kui tervikut, nähakse kuidas asjad kokku töötavad ning omandatakse arusaam süsteemi töötamisest tervikuna. Tihti on tehnilistel

 Õigused ja veel kord õigused Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, kus põhimõtteliselt iga suvaline arvutiga inimene võib luua oma tarkvara, on väga tähtis, et digitaalne toode oleks korralikult kaitstud. Jutt käib just õiguslikust kaitsest, millele aitavad kaasa litsentsid. Litsentse on aga paljudeks erinevateks juhutudeks - kust mina teadma peaksin millist kasutada! Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Ärivaraline litsents on väga populaarne litsentsi vorm.  Selle litsentsi kasutaja garanteerib autoriõiguste säilitamise oma litsentseeritud toote pealt. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse seda litsentsi tihti ärilistel eesmärkidel, paljudel juhtudel siis toodet müües. Kusjuures müües on õigused ikka veel autori käes, seega tuleb toodet kasutada vastavalt seatud reeglitele. Positiivne on veel see, et kuna lähtekood on kolmandatele osapooltele suletud, siis on kergem tagada kasutajate turvalisust. Puudustena võib välja tuua fakti, et kuigi ühelt poolt säilitab autor salastatuse ni

 Shhh...see on saladus. Ehk see, mida ütleb firma omanik oma lapsele, kui too on piisavalt vana. Millest jutt käib? Eks ikka siiamaani üllatuslikult hästi toimivast intellektuaalomandi vormist nimega ärisaladus. Nimi ise on küll juba väga salapärane, kuid mida see siis õigupoolest ikkagi tähendab? Ärisaladus võib olla igasugune info, mis aitab kasumit tuua selle pealt, et see salajane on. Näiteks kuidas Coca-Cola oma kuulsat jooki teeb või milline on Google'i otsingu algoritm. Kui keegi sellest teada saaks ning joogi retsepti või seda hunnikut koodi maailmaga jagaks, oleksid mõlemad brändid tõenäoliselt suures jamas (või neil oleks palju tugevam konkurents).  Ärisaladus on aga tähtajatu ning lubab ennast saladuses hoida just nii kaua, kui ise heaks arvatakse, kasvõi igaviku. Seetõttu on toodet raske jäljendada, kuna vaatlusel nähakse vaid lõpp-produkti, mitte valmistamisprotsessi. Ainus murekoht antud intellekuaalomandil oleks ehk see, et kui keegi peaks sinu saladusele katse-eksit

 Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" toonud välja netisuhtluse 10 kõige olulisemat komponenti, millega säilitada viisakus ja head tavad üle võrgu teistega rääkides.  Käsk, mis on sama tähtis praegu, kui ta oli seda 1990-ndatel. Minu arvates on kõige tähtsam käsk kohe kõige esimesena kirja pandud. Selleks on soovitus internetis inimeseks jääda (Remember the human). Kuna netis suheldes võib tekkida paratamatult tunne, nagu räägiksid kellegi kauge või lausa robotiga, kellel kohe üldse tundeid pole, ei ole lugu tegelikult nii lihtne. Ka teisel pool ekraani on samasugune inimene nagu sa ise. Nii oli 30 aastat tagasi ja nii on praegu. Inimestel on tunded ja neid on väga kerge haavata. Netis kirjutades on tähtis, et vastaspool saaks aru ka sellest, kuidas sa midagi ütled. Infot võib tõlgendada mitut moodi, ka selle järgi, millise hääletooniga seda edasi antakse.  Selleks, et teiste tundeid mitte riivata, tasub enne postitamist endale meelde tuletada, et tegu on teise täpselt sam

SWOT analüüs Selles postituses toon lühidalt ning selgelt välja mõned äramärkimist väärivad punktid Eesti infoühiskonna   arengukavast. Dokument ise on üpriski pikk, seega on kirja pandud vaid lühike analüüs. Tugevused Eesti on end maailma mõistes esitlenud, kui üks esimesi ja ambitsioonikamaid digiriike, mis on ka tõsi. Tugeva digitaalse taristu ehitamine on olnud meie üks olulisemaid ülesandeid, millega on ka siiamaani väga hästi hakkama saadud. Edasine areng on selle võrra lihtsam, et enne on juba palju tööd ära tehtud, uusi lahendusi on kergem ellu viia. Suur osa riigi teenustest on kättesaadavad ka interneti teel. Nõrkused Hetkel ei oska ametnikud andmeid kasutada vastuste leidmiseks. Valdkondade ebavõrdusus - mõnes kohas on areng toimunud kiiremini, mõnes väga aeglaselt. Eesti üsnagi väike rahvaarv võib arengut piirata. Väikese rahvaarvuga käib käsikäes puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Võimalused Hea mõte oleks koondada e-riigi juhtimine ühte kesksesse kohta. Luua rohkem