Arvutid ja paragrahvid: tants intellektuaalomandi ümber

 Shhh...see on saladus.

Ehk see, mida ütleb firma omanik oma lapsele, kui too on piisavalt vana. Millest jutt käib? Eks ikka siiamaani üllatuslikult hästi toimivast intellektuaalomandi vormist nimega ärisaladus. Nimi ise on küll juba väga salapärane, kuid mida see siis õigupoolest ikkagi tähendab? Ärisaladus võib olla igasugune info, mis aitab kasumit tuua selle pealt, et see salajane on. Näiteks kuidas Coca-Cola oma kuulsat jooki teeb või milline on Google'i otsingu algoritm. Kui keegi sellest teada saaks ning joogi retsepti või seda hunnikut koodi maailmaga jagaks, oleksid mõlemad brändid tõenäoliselt suures jamas (või neil oleks palju tugevam konkurents). 

Ärisaladus on aga tähtajatu ning lubab ennast saladuses hoida just nii kaua, kui ise heaks arvatakse, kasvõi igaviku. Seetõttu on toodet raske jäljendada, kuna vaatlusel nähakse vaid lõpp-produkti, mitte valmistamisprotsessi. Ainus murekoht antud intellekuaalomandil oleks ehk see, et kui keegi peaks sinu saladusele katse-eksituse meetodil või puht niisama otsa koperdama, siis ei saa kahjuks selle vastu midagi ette võtta. Seega tasub oma väärtuslikud pannkoogiretseptid ainult enda peas hoida...või siis heal juhul kapis luku taga.

See oli ju minu mõte!

Oletame, et töötad kaua aega oma garaažis, uurid ja puurid, ning lõppude lõpuks leiutad jalgratta. Oled õnnelik, sest keegi pole ju midagi taolist kunagi meisterdanud ja too on lisaks veel päris kasulik riistapuu. Hakkad oma uut leiutist müüma, kuid võta näpust - naabrimees on sult idee maha vehkinud ning müüb samamoodi jalgrattaid, tema omad veel takkaotsa punast värvi ka. Kui uhke! 

Et eelnevat olukorda vältida, leiutati intellektuaalomandi vorm nimega patent. Kuulsamad patendid tehnika- ja it-maailmas on näiteks droon, 3D-printer ja GPS. Kuid patent pole just kõige parem lahendus enda omandit kaitsma. Ühest küljest on piisava tahtmise juures võimalik sellest mööda pääseda, näiteks juhul, kui patent pole hästi ja täpselt kirja pandud. Teisest küljest võivad patendid aidata kaasa monopolide tekkele, näiteks ravimitööstuses on see siiani veel väga levinud probleem. Mõnede asjade osas, näiteks tarkvara, pole siiamaani suudetud eriti milleski ühist meelt saavutada. Esiteks on suur puudus asjatundjatest, samas on juba ka tavaliseks saanud, et infotehnoloogia maailmas jõutakse seadustega alati hiljem järgi ning seaduse vahelt läbi hüppajaid on palju.

Autor peaks saama patendi vaid uuenduslikule ning innovatiivsele asjale, mis ümbritsevasse ühiskonda panustab ning meie elu mingil määral edasi viib ning arendab. Samamoodi peaks patendi andmisel lähenema ideele konkreetselt selle kontekstis ning ehk isegi individuaalselt - mõned asjad väärivad patenti ning mõned pole piisavad, et anda autorile ainuõigus sellele ideele.