Skip to main content

Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

 Õigused ja veel kord õigused

Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, kus põhimõtteliselt iga suvaline arvutiga inimene võib luua oma tarkvara, on väga tähtis, et digitaalne toode oleks korralikult kaitstud. Jutt käib just õiguslikust kaitsest, millele aitavad kaasa litsentsid. Litsentse on aga paljudeks erinevateks juhutudeks - kust mina teadma peaksin millist kasutada!

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Ärivaraline litsents on väga populaarne litsentsi vorm.  Selle litsentsi kasutaja garanteerib autoriõiguste säilitamise oma litsentseeritud toote pealt. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse seda litsentsi tihti ärilistel eesmärkidel, paljudel juhtudel siis toodet müües. Kusjuures müües on õigused ikka veel autori käes, seega tuleb toodet kasutada vastavalt seatud reeglitele. Positiivne on veel see, et kuna lähtekood on kolmandatele osapooltele suletud, siis on kergem tagada kasutajate turvalisust.

Puudustena võib välja tuua fakti, et kuigi ühelt poolt säilitab autor salastatuse ning inimesed ei tea täpselt, milline on lähtekood, siis on see kahe teraga mõõk. Kasutajad ei saa vabalt antud toodet muuta ega paremaks teha. Samal ajal, võibolla autor ei soovigi seda.

GNU GPL (tugev copyleft)

GNU GPL on hetkel kõige laialdasemalt kasutatav avatud lähtekoodiga tarkvara litsents. See aitab kaitsta originaalset toodet ja autorit, lubades küll lähtekoodi kasutada, kuid piirates samal ajal mõndasid aspekte. Näiteks ei tohi tarkvara teiste, rohkem vabadust piiravate litsentsidega kaitsta. Kui korra on GPL-i kasutatud, siis sellest lahti ei saa.  Kui aga keegi väljastab toote, mis kasutab osasid sinu loodud GPL litsentsiga tarkvarast, peab ta sinu nime ära märkima. Tänu sellele litsentsile on kogukonna panus projektide arendamisel väga tähtis ning isegi soositud.

BSD litsents (ilma copyleftita)

BSD litsents on üks lihtsamatest mis selles keerulises valikus on. See seab väga vähe piire, mida sellega teha saab ja võib. Tarkvara võib sellega esiteks ilma piiranguteta levitada. See on kasulik, sest võib aidata kaasa tarkvara populariseerimisel ning kasutuselevõtmisel. Inimesed võivad seda vabalt muuta, ümber kirjutada, kartmata, et satutakse pahuksisse seadusega. Samas võib litsentsi all olevat tarkvara kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Seda võib müüa, osta ja vahetada. Samal ajal peab müüdav tarkvara säilitama vaid koopia litsentsi ning autoriõiguse kaitse tekstist.

Kuigi BSD litsents annab arendajatele ning kogukonnale väga vabad käed, siis toob see ka mõned varjuküljed. Kui keegi otsustab tarkvara oma muudatustega müüma hakata, siis puudub tal kohustus lähtekoodi avalikustada. See tähendab, et pole võimalik tuvastada, mis tarkvaraga tehtud on ning seda edasi arendada.

Comments

Popular posts from this blog

IT proff...?

Tänapäeval on haridusel meie elus aina suurem tähtsus. Selle olulisus väljendub tööturu tihedas konkurentsis. Kuna IT-maailm on kiiresti ja pidevalt edasi arenev, on vaja endale selgeks teha, millised erinevad ametikohad ning karjäärivõimalused vastavad erinevatele haridustasemetele. Tähtis on leida õige just enda jaoks. Ülikool on ülim? Kui gümnaasiumitee läbi käia, on noor tihti valiku ees - mida edasi teha. Sellest punktist alates hargnevad paljude andekate inimeste teed päris mitmeks osaks. See seltskond kes otsustab minna ülikooli võib seda teha mitmel põhjusel. Loodetavasti selles vanuses pole see enam vanemate sundimisel, vaid oma suurest tahtest õppida. Kõrgkooli diplom on alati hea näitaja ning mõnes mõttes kindel tee, mida võtta. Kõrgkoolis keskendutakse laialdastele teadmistele mitmes eri valdkonnas (ka matemaatika on osa sellest). Õpitakse süsteemi kui tervikut, nähakse kuidas asjad kokku töötavad ning omandatakse arusaam süsteemi töötamisest tervikuna. Tihti on tehnilistel

Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Analüüsin sellel nädalal Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Tegemist on huvitava ning omapärasest vaatenurgast kirjutatud looga. Eesmärgiks on võrrelda, kui palju asju on 20 aastaga muutunud ning kas midagi om ka õigeks osutunud. Artiklis arutab autor omandõiguse kui...noh õiguse üle. Ja selle üle, kuidas see mõjutab ühiskondlikke läbisaamisi. Ta toob näiteid autoriõiguse seadustest (mõned on päris imelikud) ja arutleb nende vajalikkuse üle. Inimeste peamiseks motivaatoriks autoriõigustega tarkvara kaitsta on kindlasti raha, mistõttu võivad asjad kähku minna keeruliseks. Kas tarkvara peaks olema iga inimese õigus? Sellele küsimusele ei ole veel keegi päris ühist vastust leidnud. Minu arvates on loogiline, et enda töö eest peaks autor saama õiglase tasu, kuid millisest hetkest on töö "originaalne". Autor toob teise poolena välja Linuxi ning vaba tarkvara tõusu ning selle vajalikkuse. Linux ja vabavara seisavad inim

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" toonud välja netisuhtluse 10 kõige olulisemat komponenti, millega säilitada viisakus ja head tavad üle võrgu teistega rääkides.  Käsk, mis on sama tähtis praegu, kui ta oli seda 1990-ndatel. Minu arvates on kõige tähtsam käsk kohe kõige esimesena kirja pandud. Selleks on soovitus internetis inimeseks jääda (Remember the human). Kuna netis suheldes võib tekkida paratamatult tunne, nagu räägiksid kellegi kauge või lausa robotiga, kellel kohe üldse tundeid pole, ei ole lugu tegelikult nii lihtne. Ka teisel pool ekraani on samasugune inimene nagu sa ise. Nii oli 30 aastat tagasi ja nii on praegu. Inimestel on tunded ja neid on väga kerge haavata. Netis kirjutades on tähtis, et vastaspool saaks aru ka sellest, kuidas sa midagi ütled. Infot võib tõlgendada mitut moodi, ka selle järgi, millise hääletooniga seda edasi antakse.  Selleks, et teiste tundeid mitte riivata, tasub enne postitamist endale meelde tuletada, et tegu on teise täpselt sam