Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

 Õigused ja veel kord õigused

Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, kus põhimõtteliselt iga suvaline arvutiga inimene võib luua oma tarkvara, on väga tähtis, et digitaalne toode oleks korralikult kaitstud. Jutt käib just õiguslikust kaitsest, millele aitavad kaasa litsentsid. Litsentse on aga paljudeks erinevateks juhutudeks - kust mina teadma peaksin millist kasutada!

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Ärivaraline litsents on väga populaarne litsentsi vorm.  Selle litsentsi kasutaja garanteerib autoriõiguste säilitamise oma litsentseeritud toote pealt. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse seda litsentsi tihti ärilistel eesmärkidel, paljudel juhtudel siis toodet müües. Kusjuures müües on õigused ikka veel autori käes, seega tuleb toodet kasutada vastavalt seatud reeglitele. Positiivne on veel see, et kuna lähtekood on kolmandatele osapooltele suletud, siis on kergem tagada kasutajate turvalisust.

Puudustena võib välja tuua fakti, et kuigi ühelt poolt säilitab autor salastatuse ning inimesed ei tea täpselt, milline on lähtekood, siis on see kahe teraga mõõk. Kasutajad ei saa vabalt antud toodet muuta ega paremaks teha. Samal ajal, võibolla autor ei soovigi seda.

GNU GPL (tugev copyleft)

GNU GPL on hetkel kõige laialdasemalt kasutatav avatud lähtekoodiga tarkvara litsents. See aitab kaitsta originaalset toodet ja autorit, lubades küll lähtekoodi kasutada, kuid piirates samal ajal mõndasid aspekte. Näiteks ei tohi tarkvara teiste, rohkem vabadust piiravate litsentsidega kaitsta. Kui korra on GPL-i kasutatud, siis sellest lahti ei saa.  Kui aga keegi väljastab toote, mis kasutab osasid sinu loodud GPL litsentsiga tarkvarast, peab ta sinu nime ära märkima. Tänu sellele litsentsile on kogukonna panus projektide arendamisel väga tähtis ning isegi soositud.

BSD litsents (ilma copyleftita)

BSD litsents on üks lihtsamatest mis selles keerulises valikus on. See seab väga vähe piire, mida sellega teha saab ja võib. Tarkvara võib sellega esiteks ilma piiranguteta levitada. See on kasulik, sest võib aidata kaasa tarkvara populariseerimisel ning kasutuselevõtmisel. Inimesed võivad seda vabalt muuta, ümber kirjutada, kartmata, et satutakse pahuksisse seadusega. Samas võib litsentsi all olevat tarkvara kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Seda võib müüa, osta ja vahetada. Samal ajal peab müüdav tarkvara säilitama vaid koopia litsentsi ning autoriõiguse kaitse tekstist.

Kuigi BSD litsents annab arendajatele ning kogukonnale väga vabad käed, siis toob see ka mõned varjuküljed. Kui keegi otsustab tarkvara oma muudatustega müüma hakata, siis puudub tal kohustus lähtekoodi avalikustada. See tähendab, et pole võimalik tuvastada, mis tarkvaraga tehtud on ning seda edasi arendada.