Skip to main content

IT juhtimine ja riskihaldus

 Vasakule-paremale-otse

IT-maailm on üks kiiremini kasvavaid suundasid tänapäeva maailmas. Selles valdkonnas töötab üle maailma iga päevaga aina suurem hulk arukaid inimesi. Kuid nagu ürgajal, nii ka praegu - suurtel massidel on vaja kindlat juhti. Kui mängus on suured rahad, siis iga suvaline selle tööga hakkama ei saa. Küll aga on olemas inimesi, kes on sellesse rolli justkui sündinud.

Elon Musk tuleb sulle ukse taha?

Kõige esimesena turgatab vist igaühel pähe miljardärist ärimees ning insener Elon Musk. Too karismaatiline ning paljudele iidoliks olev mees on end tõestanud nii kosmose (SpaceX) kui ka tehnoloogia ning tarkvara (Tesla) vallas.  Mõtlesin pikalt, kuidas teda kirjeldada ning pole siiani kindel kas valik peab päris täpselt paika. Minu arvates on ta ühest küljest juht (leader). Tema all töötab kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi, on tähtis, et nad kõik saaksid oma tööga hakkama. Musk teab, mis on eesmärk, ning suudab väga hästi meeskonna selle eesmärgi nimel tööle panna. Teisest küljest võib teda pidada ka ülemuseks (power broker). Muski firmas töötada on võrreldes konkurentidega palju stressirohkem. Ta ei rahuldu millegi väiksemaga, kui on võimalik suuremalt ja paremini teha. On olnud juhte, kus Musk on inimesi pealtnäha mõjuva põhjuseta vallandanud, suunanud inimesi vastu tahtmist kodukontorist töökontorisse tagasi (see juhtus pärast koroonat). Kõike seda tehes usub ta, et firma on sedavõrd edukam ning ootab kõigilt oma töötajatelt väga kõrget distsipliini, mitte alati üksikinimest vaadates.

Steve, kus mu iPhone on?

Vastandudes eelmisele juhile, oli Steve Jobs teise lähenemisega. Ta oli visionäär, keegi, kes turgatas keset ööd uute mõtete peale. Oma ajaga juhina suutis ta panustada nii telefonide, arvutite kui ka muusikatööstusesse. Aga milline siis oli Jobs Apple juhina? Teda kirjeldavaks omaduseks oli kindlasti arengumootor (change agent). Apple on oma ajaloo jooksul tuntuks saanud nii oma innovaatiliste toodete kui töökeskkonna eest. Jobs tahtis, et kõik tema töötajad oleksid sama innovaatilised kui ta ise. Et nad mõtleksid kastist välja, kohe kaugele välja. Ta innustas inimesi, proovis saada osa kõigist toote valmistamise osadest ning proovis alati pürgida millegi uue ja huvitava suunas.

Comments

Popular posts from this blog

IT proff...?

Tänapäeval on haridusel meie elus aina suurem tähtsus. Selle olulisus väljendub tööturu tihedas konkurentsis. Kuna IT-maailm on kiiresti ja pidevalt edasi arenev, on vaja endale selgeks teha, millised erinevad ametikohad ning karjäärivõimalused vastavad erinevatele haridustasemetele. Tähtis on leida õige just enda jaoks. Ülikool on ülim? Kui gümnaasiumitee läbi käia, on noor tihti valiku ees - mida edasi teha. Sellest punktist alates hargnevad paljude andekate inimeste teed päris mitmeks osaks. See seltskond kes otsustab minna ülikooli võib seda teha mitmel põhjusel. Loodetavasti selles vanuses pole see enam vanemate sundimisel, vaid oma suurest tahtest õppida. Kõrgkooli diplom on alati hea näitaja ning mõnes mõttes kindel tee, mida võtta. Kõrgkoolis keskendutakse laialdastele teadmistele mitmes eri valdkonnas (ka matemaatika on osa sellest). Õpitakse süsteemi kui tervikut, nähakse kuidas asjad kokku töötavad ning omandatakse arusaam süsteemi töötamisest tervikuna. Tihti on tehnilistel

Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Analüüsin sellel nädalal Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Tegemist on huvitava ning omapärasest vaatenurgast kirjutatud looga. Eesmärgiks on võrrelda, kui palju asju on 20 aastaga muutunud ning kas midagi om ka õigeks osutunud. Artiklis arutab autor omandõiguse kui...noh õiguse üle. Ja selle üle, kuidas see mõjutab ühiskondlikke läbisaamisi. Ta toob näiteid autoriõiguse seadustest (mõned on päris imelikud) ja arutleb nende vajalikkuse üle. Inimeste peamiseks motivaatoriks autoriõigustega tarkvara kaitsta on kindlasti raha, mistõttu võivad asjad kähku minna keeruliseks. Kas tarkvara peaks olema iga inimese õigus? Sellele küsimusele ei ole veel keegi päris ühist vastust leidnud. Minu arvates on loogiline, et enda töö eest peaks autor saama õiglase tasu, kuid millisest hetkest on töö "originaalne". Autor toob teise poolena välja Linuxi ning vaba tarkvara tõusu ning selle vajalikkuse. Linux ja vabavara seisavad inim

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" toonud välja netisuhtluse 10 kõige olulisemat komponenti, millega säilitada viisakus ja head tavad üle võrgu teistega rääkides.  Käsk, mis on sama tähtis praegu, kui ta oli seda 1990-ndatel. Minu arvates on kõige tähtsam käsk kohe kõige esimesena kirja pandud. Selleks on soovitus internetis inimeseks jääda (Remember the human). Kuna netis suheldes võib tekkida paratamatult tunne, nagu räägiksid kellegi kauge või lausa robotiga, kellel kohe üldse tundeid pole, ei ole lugu tegelikult nii lihtne. Ka teisel pool ekraani on samasugune inimene nagu sa ise. Nii oli 30 aastat tagasi ja nii on praegu. Inimestel on tunded ja neid on väga kerge haavata. Netis kirjutades on tähtis, et vastaspool saaks aru ka sellest, kuidas sa midagi ütled. Infot võib tõlgendada mitut moodi, ka selle järgi, millise hääletooniga seda edasi antakse.  Selleks, et teiste tundeid mitte riivata, tasub enne postitamist endale meelde tuletada, et tegu on teise täpselt sam