Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Keera muss kõvemaks

Ergonoomika ning kasutatavus on suuresti kasvava tähtsusega aspektid vebilehtede ehitamisel ning arendamisel. Osad saavad sellega hästi hakkama, teised mitte. Hea näitena tooksin välja ühe oma lemmikutest rakendustest nimega Spotify. Olen selle pikaajaline kasutaja ning olen näinud, kuidas rakendus üle aastate enamjaolt ainult paremaks on läinud. Üks suur tõmbepunkt on kindlasti lihtne ja minimaalne disain ning värviskeem (logod, ikoonid). See aitab inimestel paremini ringi liikuda. Esmakordsel kasutajal on rakendust lihtne selgeks saada, kõik albumid ning esitusloendid on selges ning arusaadavas paigutuses. Samuti on lihtne paigutus eelduseks kiirele ja tõhusale navigeerimisele, mistõttu kasutamine on tõhus ja loogiline. Puuduvad tülikalt suured reklaamid (kuigi tasuta versioonil näidatakse ühte reklaami). Üleüldine kasutajakogemus on kindlasti paremaks läinud ning usun, et arendajad leiavad veel viise, kuidas muusikakuulamine mõnusamaks teha.

Ma just vajutasin

Kas olete kunagi käinud veebilehel, mille sisu on peaaegu võimatu lugeda. See on irooniliselt hea näide halvast kasutatavusest. Veebilehed teenivad tihti suure summa reklaamide pealt. Kui leht on populaarne, seda rohkem inimesi reklaame näevad. Samal ajal piiravad reklaamid head kasutajakogemust. Tihti on just uudistelehed need kohad, kus pead reklaamidelt sõna otseses mõttes eest ära jooksma. Veebilehte täidavad ülevalt, alt, paremalt ning vasakult ründavad värvilised kastikesed mis kogemata peale vajutades sind kahtlastele seiklustele viivad (usu mind sinna seiklusele sa minna ei taha). Olen viimasel ajal täheldanud uut sorti, interaktiivseid ning liikuvaid, reklaame. Inimesed teavad, et pikema aja peale ei ole kasutuskogemus just kiita, seetõttu otsitakse tihti alternatiive või välditakse konkreetsete veebilehtede külastamist. Õpitavuse koha pealt on uudistelehed tihti keeruliselt üles ehitatud ning ekraanil on liiga palju infot korraga.